Avaleht » Ajalugu Prindi  
Ajalugu
Vägeva EIK ajaloost
   



 

Ajalugu

 

 

 

 

1944. aastal alustas tegevust Kukulinna Algkool Tartu maakonnas Saadjärve külas. Kooli juhatajana töötas Raimond Kool.

1945. aastal muudeti kooli nime ja asukohta. Kool sai nimeks Kukulinna Mittetäielik Keskkool ja asus Tartu maakonna Kukulinna külas.

1947. aastast alates töötas kooli direktorina Pauline Pealkivi.

1. septembril 1949. aastal toodi kool üle Tartu maakona Puhtaleiva külla Kikkumäe tallu. Kooli direktoris oli endiselt Pauline Pealkivi ja kooli nimeks sai Kukulinna 7-a. Kool.

1. septembril 1950. aastal toodi kool üle Jõgeva rajooni Tabivere külanõukogusse Äksi. Kooli juhatajaks oli Aleksander Metsmägi.

1951. aastal sai kooli juhatajaks Virve Mänd.

1952 aasta 1. septembrist alates oli kooli juhatajaks Ants Valdmaa.

1955. aastal oli kooli juhatajaks Valve Kask.

1956. aasta 1. septembrist alates Vello Namm.

1. septembrist 1958. aastal asus kooli juhatajaks Paul Koppel.

6. septembril 1961. aastal reorganiseeriti Kukulinna 7-a. Kool Kukulinna Algkooliks õpilaste vähesuse tõttu, kuna Lähtes valmis keskkool. Algkooli juhatajaks sai Maie Paju.

1962. aastal reorganiseeriti Kukulinna Algkool Kukulinna Abikooliks, mille juhatajaks sai Aino Tomson. Avatavasse kooli suunati vaimse alaarenguga lapsed kogu rajoonist.

1. septembril 1970. aastal reorganiseeriti abikool Kukulinna Eriinternaatkooliks, mille direktoriks sai Aino Tomson ja õppealajuhatajaks Helene Luha. 1970/71. õppeaastal oli koolis 4 klassi 6 klassikomplektiga. Koolis oli 79 õpilast. Koolis töötasid järgmised õpetajad: Vaike Regonen, Luule Nõmm, Marta Evendi, Heldi Mitt, Karin Piir, Maie Paju, Oivo Kõrgesaar, Madli Kaasik. Kasvatajatena: Leida Petrova, Maie Lepp, Urve Hendrikson. Pioneerijuhina töötas Eva Kanarik. Kõik õpilased elasid internaadis kolmes eraldi majas. 38 õpilast ööbisid endises Raigastvere Algkoolis.

1971/72. õppeaastal oli koolis klasse 5, klassikomplekte 10, neist 5 Äksis ja 5 endises Selli 8. klassilises koolis. Õpilasi Äksis 56 ja Sellil 66. Kooli direktoriks Aino Tomson, õppealajuhatajaks Helene Luha Äksis ja Adja Beilmann Sellil.

1972/73. õppeaastal töötas koolis 6 klassi 10 klassikomplektiga. Õpilaste arv 129. 1. septembrist 1972. aastal asus tööle uus direktor Paul Koppel, õppealajuhatajad Helene Luha ja Adja Beilmann.

1973/74. õppeaastal töötas koolis 7 klassi 12 klassikomplektiga. Koolis õppis 155 õpilast.

1975/76. õppeaastal töötas koolis 8 klassi 11 klassikomplektiga. Õpilasi koolis 152. Direktor endine.

1976/77. õppeaastal töötas koolis 8 klassi 11 klassikomplektiga. Õpilasi koolis 156. Direktor endine, õppealajuhatajad: Madli Kaasik ja Hilja Simson.

1977/78. õppeaastal valmis Sellil s.o. Vägeval uus koolimaja, mille maksumus oli 270532.- rubla. Esimesel poolaastal kolis kogu kool Äksist Sellile s.o. Vägevale. Vana koolihoone jäi õpilaste internaadiks. 1977/78. õppeaastal töötas koolis 8 klassi 12 klassikomplektiga. Õpilasi 158.

Alates 1. septembrist 1978. aastal muudeti Kukulinna Eriinternaatkooli nimi Selli Eriinternaatkooliks s.o. Vägeva Eriinternaatkool. Koolis töötas 9 klassi 12 klassikomplektiga. Õpilaste arv 172. Direktor endine. Õppealajuhatajad: Hilja Simson ja Evald Lagle. Alates 1978. õppeaastast hakkasid tööle kutseklassid: tütarlastele koka erialal ja poistele põllutöömasinate remondiluksepa erialal.

1980. aastal sai kooli direktoriks Evald Lagle.

1984. aastal sai kooli direktoriks Uno Haus.

1988. aastaks oli kutseklassi lõpetajaid 112 tütarlast ja 110 noormeest.

Lastekodulapsed toodi kooli 1992. aastal. Siia paigutati ka esialgu maakonna väikesed lapsed, kellel polnud õiget kodu, neid oli paari aasta jooksul 4-6 last.

1993. aastal toodi Vägevale Jõgeva maakonna teistes koolides õppivad vanemlike hoolitsuseta lapsed.

1994. aastal sai kooli direktoriks Jaan Kabin.

1996. aastal sai kooli direktoriks Valdo Raidma.

Kool eksisteeris Vägeval kuni 1998. aastani.

1997. aastal alustati Siimustisse Jõgevamaa Erivajadustega Laste koolikeskuse ehitamist. Keskus valmis 1998. aastal. Vägeva Kooli ebakvaliteetne ehitus tingis kooli ületoomise Siimustisse. Kooli nimeks sai Kiigemetsa Kool ja direktoriks Janne Vilms. Samal aastal kaotati erikoolide juurest kutseklassid.

2008 aasta juuni kuust töötab Kiigemetsa Kooli direktorina Urmas Paju.

Alates 01.01.2009 on Kiigemetsa Kool Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

 

 

 

 

Uudised



   
Kodulehtede valmistamine Kvaliteetne kodulehekülg